Naha vananemine on normaalne ja pöördumatu protsess, mis algab umbes 30-aastaselt.
Naha vananemisele on teadlased leidnud kolm peamist põhjust:
* Bioloogiline vananemine – vananedes väheneb rakkude aktiivsus, aeglustub ainevahetus rakkudes, kollageeni produktsioon väheneb. Nahk kaotab oma noorusliku jume ja elastsuse.
* Keskkonna mõju – naha vananemise põhjustaja nr 1 on ultraviolettkiirgus, ehk päike. Päike tekitab pigmendilaike ja sügavaid vagusid, vähendab kollageeni hulka. Teised mõjurid, mis soodustavad naha vananemise protsessi on vale toitumine, suitsetamine, vähene uni, nahahoolduse puudus.
* Menopaus – östrogeeni tase (hormoon, mis vastutab rakkude uuenemise eest) väheneb kiirelt. Nahk võib muutuda kuivaks ja kergemini kahjustatavaks.
Vananev nahk muutub õhemaks, kuna väheneb seal sisalduva kollageeni hulk. Samuti hakkab vananev nahk järk-järgult muutuma tuhmimaks, sest paksenenud keratiini kiht ei võimalda enam valgusel peegelduda nii nagu varem. Vananedes pikeneb uute rakkude tee epidermise põhjakihist pinnale ja seoses sellega ei suuda surnud sarvkiht enam naha pinnalt piisavalt kiiresti irduda.
Kuna nahk ei suuda olla nii prink ja „kohev“ nagu noorel inimesel, tekivad naha kokkuvajumise tagajärjel kortsud. Rakkude uuendamise protsessi vähenemise tagajärjel , võivad nahale tekkida pruunid laigud.
Peale kollageeni hulga vähenemise, väheneb ka nahaalune rasvakiht ja luumass. Ka kortsud on seotud naha strukturaalse valgukollageeni vähenemisega. Pigmentrakkude hulk nahas väheneb mistõttu pigment jaotub ebaühtlaselt.
Dünaamilised e. miimika kortsud tekivad vanuses 30-50a. näo lihaste töö tagajärjena, see tähendab kui me väljendame oma emotsioone – rääkides, naerdes, kui oleme tigedad jne. Reeglina tekivad miimilised kortsud kulmude vahele, otsmikule horisontaalselt ning silmade ümber.
Staatilised (rahuloleku) kortsud – vanuses 45-60a. on põhjustatud vananemisest: keskonna- ja sisefaktoritest, nagu dieet, ainevahetuse muutus, geneetiline eelsoodumus, suitsetamine ja liigne päevitamine. Reeglina tekivad kortsud nina ja suu ning silmade ümber.
Vananemine silmade ümber:
Ala silmade ümber on näo esteetiline keskpunkt. Piirkond, mida vaatame, et hinnata inimese vanust ja emotsionaalset seisundit. Paraku silmade ümbrus on kõige hapram ja õrnem piirkond, kus vananemise ilmingud on nähtavad esimesena, kuna
– nahk on kõige õhem
– puudub nahaalune rasvakiht
– silmaümbruse lihase pideval töö tõttu varakult tekivad miimilsed kortsud
– vananemisega muutuvad silmakoopa struktuurid ja allavajumine nähud kergesti ja varakult märgatavad
Vananemist silmade ümber mõjutavad nii geneetiline eelsoodumus, gravitatsioon, näo miimika, kui meie elustiil, toitumine ning päikese ekspositsioon.
Mida saame ise silmade ümbruse vananemise ennetamiseks ära teha:
- õiged hooldustooted – Hooldutoodete valikul peab arvestama, et nahk silmade ümber on kõige õhem, seega fotovananemise nähud tekivad kiiremini – naha kuivus, pigmentatsioon, peened kortsud
Hooldusvahendid peavad sisaldama UV kaitset. Kõne alla tulevad tretinoini sisaldavad kreemid(Retinoic hape), kuid peab arvestama, et nad võivad liigselt kuivatama nahka. Viimastel aastatel on palju uuritud ja head tagasisidet saanud Alpha Hydroxy Haped (AHA), mis regulaarsel kasutamisel tõstavad naha paksust, mis on ülioluline silmade ümber. On näidatud, et AHA-de kasutamine pidurdab fotovananemist, suurendades naha paksust. Nahapaksus mängib rolli glükoosaminide, kollageeni ja elastiini sünteesi jaoks.
- happekoorimine – on üks oluline osa kompleksest noorendamise lähenemisest. Koorimise põhimõte seisneb selles, et hapete mõjul toimub osaline naha kihtide kahjustus, mis soodustab naha uuendamist. Tuleb silmas pidada, et haped on nö erineva tugevusega, ja vastavalt sellele jaotatud pindmiste, keskmise sügavuse ja sügavate hapete peale.
Reeglina silmaümbruse hoolduseks kasutatakse pindmised koorimised, mis tungivad läbi epidermise kuni naha-epidermise piirini. Ülipinnalise koorimisvahendi näide on Glükoolhape, populaarsem aine, mida kasutatakse pealiskaudseks keemiliseks koorimiseks.
- botulismitoksiini süstid – botulismitoksiini dermatoloogiline kasutamine on vanasti piirdunud nn kurjuse kortsu piirkonnaga, kuid selle kasutamine on laienenud otsmiku ja silmaümbruse kortsude ravile. Kuna silmadeümbruse kortsud tekivad nii fotovananemisest kui ka silmaümbruse lihase pidevast kokkutõmbumisest, on ravi eesmärgiks lihaste nõrgenemine, mitte halvatus. Botulismitoksiini süstide abil saab ka kulmud mõstlikult tõsta ning vähendada kulmude assümeetriat.
Lisaks võib botulismitoksiini ravi kombineerida laserraviga. Selle hoolduse kasutamine kas enne või pärast periorbitaalset laserpinna taastamist suurendab laseri mõju ja aitab säilitada efekti pikemaks ajaks.
- hüalluroonhappe süstid- loomulikult hüaluroonhappe süstid jäävad kuldstandartiks silmaümbruse hoolduse skeemis.
Stabiliseerimata, e kiiresti nahas kaova hüaluroonhappe süstid mõeldud biorevitalisatsiooniks. See on hästi talutav, ohutu protseduur, mis parandab silmaümbruse naha tooni ja elastsust ning vähendab periorbitaalse piirkonna karedust.
Stabiliseeritud, e.nahas püsivad, e.hüaluroonhape baasil täitesüstid kasutatakse silmaümbruse kontuuri korrektsiooniks. Enim kasutatakse hüaluroonhappe täitesüste pisarasulkuse, vajunud sügavate silmaaluste korrektsiooniks. Need protseduurid on liigitatud keerulisemate ning kõrgema riskidega protseduuride hulka, seetõttu enne teostamist veenduge, et arstil on piisavad teadmised ja kogemus nende teostamiseks.